Kangastelgedel kudumise praktika Soomes

Kolmapäevase  tunni teema villane ja selle koosmõju teiste materjalidega. Valik töödest, mida õpetaja näitas tunnis. Minule oli väga huvitav näha, kuidas peale pesu/vanutamist erinevad materjalid muutuvad ja tekib täiesti uue väljanägemisega kangas. Paremalt teine pilt (pilt mõõdulindiga) on hea näide taaskasutusest, kus lõimeks kui lõngaks on kokku seotud lõnga jäägid ja kõik sõlmed on sisse jäetud ning peale kõrgel temperatuuril töötlemist on välja tulnud suurepärane istumisalus (kokkutõmme 50%). Üks õpilane tõi kooli oma kootud vaibad ja õpetajad Kaisu ja Pirjo neid uudistamas. Minule täiesti uudne, et Soomes kootakse väga palju vaipu kolme piiritsaga ja materjalide valik on 1 trikotaaž ja 2 puuvillast. Tavaline on ka igal piiritsal erinev materjal. Soomlased väga julgelt miksivad materjale! Kui sa ei ole kindel koematerjali värvipidavuses, siis kuvata vaipa nagu viimasel pildil, siis pilgub värviline vesi vaibast välja, mitte vaiba sisse. Pesumasinas nad vaipu pesta ei armasta ...

Esmaspäevast hakkab järgi jäänud päevad loetelu. Lõpetasin salli nr 3 ja alustasin / lõpetasin salli nr 4. Siin tahaksin näidata, et Deflected Doubleweave tehnikas, kui muster lubab, on võimalik kududa kahte erisugust äärt - vasakul pildil on kasutatud laisklõime ja paremal on jälgitud koelõnga värvi ja kootud ääred, kust on näha selle kudumise tehnika omapära. Ühel päeval Kristjaniga kappides tööproove vaadates leidsin enda silmale väga ilusa salli ja palusin õpetaja Pirjol, kas ta on nõus mustrit jagama. Tuli suur soov ise ka midagi sellist kaunist kududa, aga üllatus oli suur, kui õpetaja ulatas rakenduse, kus on 16 tallalauda 😀. Siin koolis kooti seda arvuti telgedega, aga saab ka tavaliste suurte telgedega kududa. Teisipäeval on viimase salli alustamise päev. Tundsin ennast juba päris proffilt - hommikul arvuti kapist välja, WeavePointis salli kujundamine, kuna mulle pole printimise luba antud, siis siin vajasin õpetaja abi, aga ülejäänud kuni kudumiseni sain ise suurepäraselt h...

Neljapäeval alustasin sallide kolm ja neli kudumist. Seekord on lõngaks Tampere messilt ostetud lõng. Täna viis Kristjan meid tehasesse, kus laseb oma toodangut kududa Mare Kelpmann ja veel üks kangakuduja Eestist. Samuti on kudumise teenust soovitud Araabia Ühendemiraatidest, Hollandist, Norrast ja kohalikud Soome väike- ja suurettevõtted. See oli ülimalt soe vastuvõtt - abielupaar, kes on koos toimetanud selles valdkonnas üle 15 aasta ja mees on olnud kudumismasinete tehnik alates 16-st eluaastast. Masinapargist on kasutusel lõime käärija, mustri aukude tegij a  šakard kangastelgedele  ja neli  suurt telge, lõimede sõlmija ja väiksed lauateljed näidiste kudumiseks.  Kootakse kanganäidiste järgi, aga sama ollakse valmis kuduma ka kliendi soovide järgi. Väikseim tükk, mida saab kududa on 0,5 m ja maksimum piir puudub. NB!, ääred on kangal ära lõigatud, ei ole ultusäärt. Uskumatu, kuidas võib üks kontrastvärvi lõime- või koelõng muuda kanga elavaks! Reedel salli kud...

Laupäeval oli koolimaja kinni ja kudumist ei toimunud. Lõpetasin kõlavöö muhu seeliku mustriga kanga juurde. Külastasin Wetterhoffi Majas asuvat käsitöö poodi ja panen siia väikse tutvustuse ajaloo kohta. Fredrika Sofia Wetterhoff (14. jaanuar 1844, Helsingi – 14. aprill 1905, Hämeenlinna) oli soome pedagoog, kes asutas 1885. aastal oma nime kandva õmblus- ja kudumiskooli "Töökool", mis hiljem nimetati ümber Fredrika Wetterhoffi kodutööõpetajate kolledžiks ja liideti lõpuks Häme Rakenduskõrgkooliga. 1872. aastal kolis perekond Hämeenlinna, kuid Fredrika Wetterhoff läks õppima Pariisi. Hiljem, Stockholmis õppides, tutvus ta naisteasjade ja töölisklassi kultuurihuvidega ning sai inspiratsiooni arendada haridust lihtnaistele. Sellest sündis käsitöökooli idee, mis sündis 1885. aastal. Wetterhoff pärandas oma vara koolile. Fredrika Wetterhoffi Fond tegutseb praegu iseseisvalt ja selle missiooniks on leida uusi, kaasaegseid tegevusvorme ja tooteid kodutööstusele. Ilus näitus risti...

Teisipäev … uus nädal on ”vauhtilla” käima läinud. Marge jätkab kangastelgede oma suurräti sättimist kudumiseks, nii telje all kui telje peal. Irina jällegi sätib oma telge uue salli kudumise lainele. Samuti osales Marge õpetaja Kaisu poolt juhendatud materjaliõpetuse tunnis. Õpilased olid ette valmistanud uurimustööd lamba, alpaka, kaameli ja siidiussi toodangust ehk siis villast ja mida sellest teha saab.  Materjal mida õpitakse  E nda koostatud materjalist tegid õpilased teistele õpilastele ettekande, mis oli väga huvitav ja informatiivne. Osalemise eest tunnis saime usinate välisõppijatena endale ka prinditud paberid kogu kogutud infoga. Noormees Cristjan  on meile suurepärane teadmiste allikas ja  väga abivalmis noormees. Ja ta teab nii mõndagi kangastest ja nende kudumisest.        Õp pida on alati midagi…                                  ...

Pühapäev kujunes mõnusalt "koduseks"  ja kui sul on tekkinud kutsehaigus kudumine, aga koolimaja on kinni ning kangastelgede taha ei saa, siis kood varrastega 😊. Päeva mahtusid veel kokkamine, saunatamine, televiisori vaatamine ja natuke koolitööde tegemist. Esmaspäeva lõunaks on Marge kangestelgede pealmiste töödega valmis saanud ja nüüd aeg telgede alla ronida ning see tähendab seda, et homme algab lõputöö kudumine. Pilti tehes istus Marge põrandal, aga hetk hiljem tuli tore noormees ja küsis: "Kas võiks pakkuda patju isumise alla?". Uskumatult tähelepanelik ja hooliv noormees! Laupäeval sai valmis minu lõputööks mõeldud sallide komplekti esimene sall. Täna sai alustatud teise salliga.  Lõime käärides tabasin end mõttelt, et need värvid on nii mõnusad ning nende kooslus sobib mulle ja usun, et kududes kogu selle ilu mustrisse tuleb suurepärane sall 👍. Kui jõuludeni on jäänud üks kuu, on koolis märgata esimesi kaunistusi.